Täna on täiskuu päev. Palju on kirjutatud sel teemal ja et soovitav on seda – toda teha ja mingeid muid asju kindlasti väldi. Sa võid neid soovitusi järgida aga kõige olulisem asi on ikkagi mõista, et Sa tegelikult lood oma elus kõike ise.

Lood oma mõtetega, lood enda soovidega, unistustega, lood enda otsustega mida langetad, valikutega mida teed. Lood selle hetkega, milles Sa oled, ja sellega, millest Sa sel hetkel mõtled. Millised vaated elule Sul hetkel on domineerivad, milliseid hinnanguid annad või milliseid rõõme tunned, või on Sinus hoopis kurbus sellel hetkel või tajud välisest maailmast mingisugust sundust enda poole tulevat.

(veel …)

Ma olen see, kes ma olen – nii oluline, samas lihtne lause. Aga kes sa siis oled? Kes oled Sina, kes seda praegu loeb? Kelleks Sa ennast pead, kellen näed, tajud, teadvustad? Või üldse ei tee seda…. Lihtsalt elad, mõtlemata, teadvustamata. Ma olen see …  kes ma olen…. Olen aga see millises teadlikkuses ja teadlikkuse tasandis hetkel elan. Ma ei suuda muud või kellegi teise tõde ja teadvustamisi endasse lasta, sest need pole minu kogetud ja teadvustatud. Ma pole nendeni veel jõudnud või olen juba edasi liikunud enda teadvusega ja teadvustamistega.

(veel …)

Kõik on üks suur illusoorne mäng ja igaüks etendab selles oma osa, omas teadlikkuse tasandis. Selle ongi niipalju tõdesid elust siin maa peal, ja igal ainuõige tõde, sest see on ka mängu osa. Sain juba lapsena teadvustamise, et oleme nagu pabernukud, kellele on käte ja jalgade külge seotud nöörid ning keegi sealt ülevalt tõmbab neid nööre. Ma ei käinud siis veel kooliski. Või ka see teadvustamine, et olen kogu aeg Jumalaga ühenduses, see on minus, pole eraldatust.

(veel …)

Juba mitmeid päevi, ka öise une ajal, kerkivad mõtetesse vanad mälestused, inimesed, kes olnud ja kes juba läinud, seosed nendega – kus elanud, kuidas elu oli, millised kogemused neil, jne. Kõik nagu ei puudutakski mind isiklikult aga on teadmine, et mina ka olin ja nemad olid, minu reaalsuses. Nendid omaette, et kui tubli ta oli, milline ilus kodu, ja missugused imelised oskused, jne. Imetled olnut ja neid, ja imestad, et miks mulle see kõik meenub…….

(veel …)

Mõelda tuleb sellest, mida Sa tahad, mitte sellest, mida ei taha – Universum annab Sulle just seda, millest mõtled ja räägid. Just ise lood läbi oma mõtete ja sõnadega enda elu reaalsust, selles toimuvat!

Kõik pärineb Sinust enesest, ka Sinu arust “halb”, mida oma elus koged. Tihtipeale see nö “halb” ongi see, mida oled tulnud siia ellu ära kogema, teada – ja selgeks saama.

(veel …)