Minevikuasjade suhtes ei saa olla emotsioonitu. Kui midagi on kunagi olnud – mingisugused olukorrad või üleelamised, siis nende põhjused tuleb lahendada. Aga kuidas? Põhjused võivad olla lihtsalt endal selleks eluks vastuvõetud kogemuste saamise otsused. Sa tuledki siia maailma kogema seda aga sinu ego mõllab võib olla elu lõpuni asjaolus olnus rahu mitte saades.
Maailm koosneb energiast, ja inimene on selles maailmas energia tootja. Sa lood oma elu iga oma sõna, mõtte ja teoga. Võid püsivalt elada mingis mustris ja toota mingeid negatiivseid emotsioonienergiaid, mis Su elu mõjutavad. Inimesed ei näe füüsilises maailmas seda mustrit aga energiates tunnetavad ja häälestuvad vastavalt Sinusse suhtuma ning käituma.
Inimestena me ei näe aga nö loeme energiaid. Kuna nii minevik, olevik, kui tulevik on uues energiamaailmas joondunud ühesele ajajoonele, siis lahenduseks ongi vabastada olevikus see vana muster ja seeläbi emotsioonienergiad. Kõigepealt teadvustad, mis see muster on. (Kõike seda võib teha nii mustrite, programmide, asjaolude, olukordade, emotsioonidega, vm) Seejärel kinnitad, et see oli ning nüüd tead, mida see tähendab ja et pole rohkem vaja seda kogeda.
Tänad saadud kogemuse eest, aktsepteerid seda, et see OLI aga Sinu hetke elus seda enam pole. Annad selle vabaks, saates nagu hologrammikese arvutiekraanil kaugenema, kuni see on haihtunud. Nüüd tõstad end hetke teadlikkusesse või oma algenergiatesse või iseenda hetke elu ajajoonele.
Ehk kogesid selle ära ja vabastasid, saates Universumisse transformeeruma puhtaks valguseks ning tõstsid end elama iseenda hetke heaolus elu. Olevikus ärakogetu lahustab mineviku mustrid ja tühistab tuleviku jaoks loodud tsenaariumid, luues selliselt Sulle sisemusse rahu ja ellu heaolu.
Võib ka liikuda ajas tagasi ja muuta minevikku aga sellega peab teadlikumalt toimima.
Lisa postitusele ajendatult kommentaarist: Püüa sellise meetodi järgi vabastada emotsioone, olukordi, vm… Vaadates neile otsa ja mõitses, miks tulid Sinu ellu mikogemuslikku õpetust andma, sest põhjuseta asju pole ja pole ka midagi, mida pole Su hingeolemus võtnud vastu siia maailma tulles kogeda. Inimesed ja olukorrad võimaldavad selle ära kogeda. Oodates teise poolset mõistmist, küsi endalt, kes seda ootab – Sinu hing või hoopis egoteadvus. Ikka tuleb küsida esmalt iseendalt, mis minus oli, et kogesin seda ja mis minus on, et ikka veel see asi mind “puudutab”. Vastus on emotsioonid. Kõik pärineb inimese enda seest ja baseerub emotsioonidel. Lihtne on mõelda, et väline on halb ja teised tegid liiga – see on tavapärane ohvrimentaliteet. Milline on aga Sinu osalus, et said tunda ja tajuda omastarust enda suhtes ebaõiglust?Kust see pärineb ja millele baseerub?