Aasta lõpu energiad on igal aastalõpul olnud vanade, enam mittevajalike asjaolude ja emotsioonide üleskergitajad. Aastalõpp teeb koondkorrektuure, et saaksid uuel aastal luua puhta lehena, värske peaga ja hinges kergusega. Luua teadlikkusega olles hetke teadlikkuses. Olen viimasel ajal märganud postitusi ja livesid just samal teemal, millest täna siin oma klienditöö kogemuste põhjal kirjutan. Ju on see teema just praeguse aastalõpu energiates aktuaalne aga kindlasti mõjutavad teema päevakorrale tõusmist ka hetkel meid ümbritsevas maailmas uuenevad energiatasandid. Vanad, rasked ankrud tuleb eemaldada, lahti lasta, ümber teha, lõpuni ära kogeda. Kui Universumi energiatasandi sagedused tõusevad, siis ka inimese energiasageduse tasand peab muutuma, et uuega resoneeruda.

Nüüd siis sellest aktuaalseks kerkinud suhte tasandi teemast.

Pere – mees, naine, lapsed lähevad koeraga jalutama ja tehakse pea 5 kilomeetrine tiir. Koju tullakse väsinuna ja lapsed varjuvad oma tubadesse, mees teleka ette pulti näppima. Naine siirdub kööki väsinud perele süüa valmistama ja askeldab seal vähemalt tund aega või rohkemgi.

Järgmine stseen – pere laob küttepuid kuuri alla ja ikka kõik koos. Töö lõppedes varjuvad lapsed oma tubadesse ja mees teleka ette pulti näppima. Naine läheb kööki väsinud perele süüa valmistama ja askeldab seal tund või rohkem.

Naine tuleb töölt koju ja näeb meest teleka taga, lapsed õpivad oma toas.  Naine läheb koeraga jalutama, sest mees tuli töölt väsinuna ja ei jõudnud seda aga koeral hädategemise tiir tegemata. Koju tagasi jõudes siirdub naine kööki süüa tegema, sealt pesudega asjatama, seejärel kööki koristama. Magama jõuab kõigist tunnike hiljem ja hommikul tõuseb tunnike varem, et pere toita kooli ja tööleminekuks.

Tunned end ära?

Selliselt võiks jätkata, sest neid situatsioone on igapäevaselt erinevaid ja kõik suht ühesed teemas. Selline muster elus toimuvast on väga paljudel, kes on minu juurde jõudnud aga kindlasti rohkematelgi. Selline eluolu pärineb sissekodeeritult  arvamusel, et naine on nagu ema ja nagu kohustatud kõigi heaolu eest seisma. Põlvkondade viisi antakse edasi sellist eluvaadet unustades ära tõiga, et tänapäeva ema pole enam kodune, vaid käib samuti tööl.

Mis on lisaks eellastelt saadud sissekodeeritud programmidele, selle põhjuseks? Lahtimõtestava vestluse käigus jõuame iseenda mitte armastamise, ehk mitte väärtustamise, piisav mitte olemise juurde. Mehi kasvatavad egotsentriliseks nii isad oma eeskujuga, kui ka emad end mitte armastamise mustris, sest nad olid samuti seetõttu hingelt katki, haiget saanud. Selliselt ei suudeta poegadele õpetada armastavat suhtumist naisesse, sest ema ise ka ei armasta ennast. Isa aga ei teadvusta oma tegelikku tõelist MEES OLEMUST, sest talle pole seda ka tema ema õpetanud. Poeg õpibki olema egolik ja kasutama ära mehe eeliseid olla nö. nõrgem pool ja süüdistama naist, kui ema ka oma elu asjaolude kiivaminemises.

Ideaalne mudel on, kui mees (endise pojana) annab naisele (keda ta ei võta, kui ema) toetust, turvatunnet, hoolimise ja armastuse teadvustamist, siis naisel on jõudu ja väge olla nö kanaema, kes oma tiibade alla mahutab kogu pere, ka mehe. Andes viimasele suutlikkust olla nö. kuningas, kes kohtleb oma naist kuningannana.

Mäletan, kuidas mu ema õpetas minu venda teadvustama, et ka naine on töölt tulles väsinud ja vajab puhkust, abi, toetamist ning töödesse meespoolset kaasamist. Huvitav on kohata aga praegusel ajal suht nooremaid peresid elamas ikka vanas mustris “naine kasvatab üles seitse last ja mehe”. Alguses naine teeb seda suurest armastusest, nii ta vähemalt arvab. Hiljem on see juba sissekujunenud pere elumuster, mida muuta pole lihtne, sest inimesed on harjumuse orjad, ja kes annaks enda käest ära nii oskuslikku juhtimispulti, kus teised vastutavad ja teevad tema elu mugavaks. Naisele mustrist tuleb vabanemine, kas välja võidelda, kavaldades end tähtsaks tehes või vabaks saada. Viimast juhtub aga aina rohkem, sest ei osata lahendust leida. Ja eks seegi ole omamoodi enda armastamise esimene (või hoopis viimane) väljendus, kui juba suudetakse (või on viimane piir kannatuste karikas) samme astuda ja oma elu elama hakata.

Kuidas ma siis ennast armastan? Ollakse nii segaduses ja sisse mähitud eksitavasse uduloori, et Ma olen halb ja süüdi, et ei jõua kõike. Mul on häbi, et ma end tähtsustan ja endameelselt mõtlesin….. Kõigepealt tuleks ausalt endasse vaadata ja küsida ”mida ma tahan elult?” Mida Mina tahan? Milline Su ettekujutletav elu peaks olema, milline Su kaaslase suhtumine Sinusse? Mida Sa tegelikult tahad…..

Tuleb alustada teadvustamisest, et kui kaaslane juba korra Sinusse, kui prügikasti suhtub, siis on suhtekruus mõranenud ja võib igal hetkel katki minna.

Olen loonud aastaid tagasi Elumõtted, kus esimene on, et elu mõte on elamine. Elamine täie rinnaga, rõõm sisemuses, armastatud olemise teadlikkuses. Mis on Sinu jaoks elamine? Kas kannatamine, enda hobide tahaplaanile ja soovide allasurumine, iseenda minetamine teiste nimel, enda süüdistamine, elada mitte julgemine, elamine kodus nagu külaline, või hoopis elamine heaolus, teineteise austamises ja arvestamises, õnnelik olemises ja rõõmutundega hinges igast päevast ja pereelust?

Teine on see, et elus tuleb alati edasi minna, ükskõik, mis see pole, mis Sinu teele tuleb. Toppama jäämine on nagu kiirrongilt mahahüppamine – saad haiget ja hingemõrad eluks ajaks aga võib olla isegi hingehelina surma oma südames….

Kolmandaks ongi see, et jääda ausaks aga eelkõige iseenda vastu. Püüame maha suruda, millegiga varjutada oma haigetsaamisi, olgu see toit, alkohol, suitsetamine või hoopis sõbrannadele kurtmine – kõik on energia kusagilt juurdesaamine, et vastu pidada aga samas vanaviisi jätkates.

Suur edusamm on juba otsustamine, et oled väärtuslik ja armastad ennast sellisena nagu oled ning et oled terviklik ja väärtuslik juba sünnist saati. Uutes energiatasndites Universum loeb Sinu mõtteid ja sisemuses peituvat ning annab Sulle just seda! Mitte kellelgi pole õigust Sind alandada ega vähendada, kui Sa ise seda ei luba. Lubad aga seetõttu, et oled iseenda mitte armastamises juba lapsepõlvest saati ja Sinusse on salvestunud mustrina selline teadlikkus.

Alustada saadki sellest punktist, kus vaatad enda lapsepõlve aega ja seal toimuva teadvustamisel, milles polnud Sina süüdi. Vanemad olles hinges katkised sisendavad oma suhtumisega ka seda lastele ja lapsena arvad, et Sina oled halb või pole armastatud. Vaata seda aega ja mõista, et see aeg ja seal toimuv oli vanemate kogemused, mitte Sinu omad.  Vanemad ei osanud sel ajal teistmoodi aga Sina polnud selle põhjuseks! Tervenda enda sidet oma sisemise lapsega ja märkad, et suudad enda selgroo sirgu ajada ning liikuda olevikku juba kindla tedvustamisega, et armastad ennast ja oled imeline Universumi looming luues sellega omale võimaliku imelise tuleviku. Kõigel on alati lahendus, kui Sina nii otsustad aga otsustada suudad siis, kui usaldad enda väärt olemist ja valikute kõikvõimalikkust.

Olen Sinu jaoks olemas, kui vajad abi eneseleidmise teel aga ka energiates tasakaalustumist, et hakata elama teadlikult end armastades.

Valgust ja armastust,

Marge/Valgusekanal